pühapäev, 30. november 2008

Eurobaromeetriga väärtusi jahtimas

Mõnede arvates on eestil selles mõttes pind jalge alt läind, et ei teata enam, mis on meie identiteet ja väärtused. Eks selline rahvuse peataolek ole õige veidravõitu ning ohtlikki, kuid just nõnda paistab meie asjade seis olevat. Vähemasti osad on osaliselt esimesest ehmatusest üle saanud ning vastavad otsingud ja tegevused on Tartu ülikooli eetikakeskuse ja haridusministeeriumi eestvõtmisel nüüdseks päris mastaapselt käivitatud.
Päris kasulik oleks kõigil väärtusjahil olijatel tutvuda värske Eurobaromeeter 69 raportiga Euroopa väärtustest ja eurooplase õnnest. Selles sotsiomeetrilises ettevõtmises osaleb teiste vendade seas ka Eesti ning ega meil polegi ju mingit põhjust ega vajadust loobuda eelmise sajandi alguse Noor-Eesti üleskutsest eurooplasteks hakata. Uuringu kohaselt on olulisemad Euroopa väärtused rahu, inimõigused ja austus inimelu vastu ning õnn kõige enam seotud tervise ja armastusega. Küllap tasuks meiegi väärtuste otsinguil seda uuringut oluliseks lähtepositsiooniks pidada.

pühapäev, 23. november 2008

Leppimatus-leppimine-lepitamine

Just üleeile pidas Eesti Arstide Liit taas juba pisut traditsioonilistki eetikakonverentsi, mille teemaks seekord "Intensiivravi eetilised piirid". Niisiis hakkab see teema meilgi rohkem avaliku arutelu teemaks saama, sest näiteks vaid veel nädalapäevad tagasi pidas Eesti Anestesioloogide Selts oma konverentsi enamvähem samal teemal. Need mõlemad üritused olid mu meelest väga head nii meeleolu kui ettekannete kvaliteedi mõttes. On täiesti selge, et füsioloogilise meditsiini vahendid on juba sedavõrd tõhusad, et võivad inimeste kehalist eksistentsi väga kaua toetada, ilma et organism sellega ise enam toime tuleks. Ja küsimuseks tõusebki sellisel juhul sellise eksistentsi mõte ja mõttekus. Nii või teisiti on seega meditsiinil ja meedikutel järjest enam võimalust ja kohustustki olla sellistes olukordades inimese mõttekuse piiritlejaks. Arstide tegevust tasuks vaadata kolme vist mitte väga kattuva faasis. Kõigepealt tuleb leppimatus, mis iseloomustab muidugi kogu meditsiini, kuid on intensiivravis väljendunud erilise intensiivsusega. Leppimatusel on oma piirid, mida arstiteadus ikka kipub nihutama, kuid lõpmatusse nad kindlasti ei saa kunagi jõudma. Antud hetkel elu ja surma piiril seismine on selgesti ka leppimatuse ja leppimise kokkupuutepunkt. Leppiminegi surma paratamatusega on järjest enam meditsiini valdkond, mida enamasti palliatiivse ravina tuntakse. Siiani on meiegi meditsiin oma rolli päris selgesti tundnud, kuid leppimine saab toimuda väga mitut moodi ning arstidel oleks oma ameti tõttu ka väga soodne positsioon lepitaja olla, kuid siin on nii meie tervishoiukorraldus kui arstid isegi õige kõhklevad. Nad jätaksid selle lepitamise vaeva meelsasti kellelegi teisele, kuid ega nad ei peaks nõnda tegema. Eks on see taas üks võimalik arstikunsti valdkond, mis aitaks konkreetseid inimesi nende konkreetsetes olukordades ning edendaks suuresti ka ühiskonna kui niisuguse kvaliteeti.

kolmapäev, 5. november 2008

Prof. C. Frömmeli biometafüüsiline kudum

Tartu Ülikooli Academica XII on olnud vana ja kuulsa Göttingeni Ülikooli päralt ning arstiteaduskond kutsus sealt poolt kõnet pidama nende dekaani, kelle esinemisse olid ühendatud biokeemilise informaatiku ja muusiku võimed, huvid ja soovid. Meie dekaan tunnistas mõnetist raskust tema esinemise pealkirja "Manyfolds in Genes and Music" tõlkimisega, kuid tagantjärele targana oleks minu meelest selle loo pealkiri vististi "Struktuursed korduvused geenides ja muusikas". Ei hakkaks siinkohal rohkem arutama lektori meisterlikku vahelduvat kõne ja muusikainstrumentide kasutamist ja üritaks mõne sõna ettevõtmise mõttelise küle kohta öelda. Pole kahtlust, et professor tahtis maalida üht suurt kõiksuse pilti, mis alusena lähtub maailma numbrilisusest, jätkub valkude ja muusika struktuurse mitmekesisuse ja lõpeb armastuse ja mu hingelise mahutamisega pildile. Lisaks on siin valdkondade tsemendiks aeg, mis võimaldab universaalset evolutsioonilist arengut praktiliselt igal pool. Eks saadud pildi osade ühendused olid teinekord halvasti hoomatavad, kuid vaimne pilt ise oli igal juhul ootamatult põnev, ilmse filosoofilise pretensiooniga ning tõepoolest teadust ja kunsti ühendav. Ja see pilt ise kandis väga elujaatavat sõnumit maailma ilust ja mõistmisest.

teisipäev, 4. november 2008

Sotsiaalse tegelikkuse ja teadmatuse argumendid inimese elu varase katkestamise aruteludes

Inimese elu varase meditsiinilise katkestamise ehk kaasaegse abordivaidluse argumente ühe või teise lahenduse kasuks saab tuua ja tuuaksegi õige erinevaid. Mõned neist teevad selge panuse ühiskondade õigustatud survele enese oleviku õigustamiseks üle teiste mineviku, tuleviku ja kogu aegade kulgemise. Sotsiaalsed inimesed, neist omakorda eeskätt rasestumisvõimelised naised, ei peaks ühiskondade arvates mõtlema nii väga bioloogilisele paratamatusele, vaid hoopis sotsiaalsele kaasamängimisele. Ses ettevõtmises on ikka ja taas kasutatud kahte kaarti, mida ses mängu aeg-ajalt ikka lauale lüüakse. Esimene ja pragmaatilisem on sotsiaalse tegelikkuse argument, mida saab muidugi saab kasutada nii varase inimelu kustutamise kui kaitsmise eesmärgil (kuigi märksa rohkem esimese) , mis juba iseenesest ei anna sellele kuigi tugevalt loogilist jõudu. Selle argumendi tüüpilisel kujul esitajad armastavad kohe mängu tuua illegaalse abordi paratamatu saabumise legaalse ärakeelamisel, mis justkui kipub kaitsma arusaama, et varase inimelu tapmine kuulub inimese loomusesse ühes kõige sellest tulenevaga. Teine ja natuke keerulisem võte on teadmatuse argument. Seda saab samuti mitut moodi serveerida, kuid teinegi kord siiski nõnda, et ega naine eostamise hetkel ei saanud teada oma tuleviku väljavaateid oma järeltulijaga toimetulemiseks, mistõttu tal ei ole vähemasti raseduse algul mingeid erilisi kohustusi temas oleva teise elu kaitseks. Sel argumendil on muidugi tugevaid ja mitte nii tugevaid külgi, kuid nii või teisiti ei paista see naise väärikust toetama ning ma ei ole sellest tulenevalt kuigi kindel, et naised isegi sellest kaitsekõne võimalusest nii väga vaimustuses on.

laupäev, 1. november 2008

Paar rida abordi metafüüsikast

Oh, kui kasulik on mõnikord sõpradega kokku saada ja nende jutust oma mõtetele uusi radu leida. Just mõni tund tagasi tuli "metsaloomadest" sõpradega muu hulgas jutuks ka seesama meie praegune abordivaidlus ning selle meenutamisel kargas mulle ootamatult ja triviaalselt pähe, et abordiga seotud valikud on muude asjade kõrval ikka ütlemata metafüüsilised. Nimelt luhtub ju abordiga seoses luua ja mõjutada vähemasti sotsiaalset maailma uue iseseisva, kuid vanemaid endidki mingilgi moel edasi kandva organismiga, st eksistentsiga. Naine otsustab selle sammuga õigustada väga tugevasti enda ja kogukonna eksistentsi status quo'd, niisamuti nagu pigem emotsioonidest lähtuva sotsiaalse korralduse ülekaalu muudel bioloogilistel seaduspärasustel põhineva elukorralduse üle. Eks bioloogilinegi elukorraldus ole suuresti üks suur leppimine, kuid selle elujõud näikse senikogetu põhjal pelgalt emotsioonidest määratult tõhusam olema.