neljapäev, 25. detsember 2008

Jõulud ja maailmakord

Jõulud on jälle käes ning paljud üritavad nendeks päevadeks ümber sündida paremateks kui nad enamasti on. Eks võib ju juurelda, miks inimesed kogu aeg nii head ei ole, kuid ega sellega vist palju kaugemale ei jõua, kui et ju siis ei ole selleks jaksu ning hea, et suudetakse mõnigi päev parem olla kui muidu. Igal juhul tuleb tunnistada, et jõulud on pikka aega olnud kristluse kui maailmakorra tähtsaks tsirkulaariks, mis erineval moel sobitub usuvälise sotsiaalse eluoluga. Viimaste aastakümnete jõul ei ole niipalju enam jumalapoja sünnipäev kui globaalne kingi- ja tarbimise festival, mis õige olemuslikult kajastab muutusi, mida ühiskonnad ise on selle ajaga läbi teinud. Kristlus oli kord tõesti maailmakord, kuid enam mõnda aega mitte, sest lunastus on osutunud müüdiks ühe teise sotsiaalse tegelikkuse, turul ja kvantitatiivsel ratsionaalsusel põhineva rahafundamentalismi, vastu. Eks see viimanegi ei ole sisuliselt ja lõppkokkuvõttes midagi palju teistsugust kui müüt, kuid see kõik vajab müüdistumiseks veel aega ning praeguseks on rahafundamentalismil saatuseks olla sotsiaalne tegelikkus. Et turu ja pettuse põhisel rahafundamentalismil ei ole praegu just kõige paremad päevad, siis pakub see tööpõldu mitut masti prohvetitele, kellest mõned usuvad, loodavad ja pajatavad hoolega uue sotsiaalse tegelikkuse vajalikkust ja paratamatut saabumist. Üheks selliseks prohvetiks paistab olevat Eesti Ekspressis hiljuti ilmunud intervjuu järgi ka Jürgen Habermas, kes lausa anub maailma uut korda, mis lähemal lugemisel on siiski üsna seesama , mis praegunegi kord, kuid ohjeldamatut isikuvabadust ühes sellest turgudele tulenevaga peaks olema seal palju vähem ning praeguse maailma vägevatele ühiskondadele tuleks anda uus ja senisest märksa rohkem seadustatud võimalus kõigile õnne õuele toomiseks. Polegi ehk nii paha mõte, kui seda võrrelda diktaatorite ja klikiühiskondadega, kuid isikuvabaduste kasvatamise projekti jaoks on see küll vaid samm tagasi. Nii nagu meil on kasvamas mure bioloogilise homöostaasi tagamiseks vajalike keskkonnaressursside piisava ja kvaliteetse kättesaadavuse pärast, näikse nii praeguse sotsiaalse reaalsuse ja prohvetite kuulutuste taga olema ka hirm sotsiaalse energia kvaliteedi või võimaluste suhtes. Individualism ja vaba turg on mõlemad konkurentsimasinatena võimsad sotsiaalse energia allikad, kuid võivad samas ka lõhkuda üsna tublisti võimalusi kõigile inimväärseks peetavat pakkuda. Nii ollaksegi valiku ees leida sobiv tasakaalupunkt energia ja sellest saadava struktuuri vahel. Ja olemegi omal moel ringiga jõulude juures tagasi, mis on näiteks, kuidas idee on võimsaks ja vähelõhkuvaks sotsiaalse energia allikaks. Häid jõule, armsad sõbrad!

neljapäev, 18. detsember 2008

2008 -- meedia üritab rahvalikku õigusriiki teha

Teadupärast üritatakse kaasaegses ühiskonnas nii ideedes kui tegelikkuses võimu jagada 4 toimetaja vahel ning stabiilset riiki võiks iseloomustada ka toimetajate rahu võimupiruka küpsetamisel. Lõppeva aasta üheks suundumuseks kujunes meedia ja kohtuvõimu piiride kompimine ja nende enda kasuks nihutamise soov esimese poolt. Selle soovi väljenduseks sai praeguseks juba vaata et harjumuseks muutunud võimalike õiguskaitse organite uurimismaterjalide avaldamine ajakirjanduses. Eks väljaannetel võib olla erinevaid kavatsusi sellise tegevusega seoses: alates kogu vaba ajakirjanduse mantraks olevast "avalikkusel on õigus teada" kuni lihtsakoelisemate tähelepanu, resp. müügiedu, saavutamise ja individuaalse mõjutamise, resp. "inimliku" ärategemise", erinevate variantideni. Järgmiseks pakub muidugi avalikkusele huvi, kes ja kuidas varustab ajakirjanikke taolise materjaliga. Selle skeemi tuvastamisega on ajakirjandusel taas võimalik oma aujärge parandada, sest ei ole suuremat loota, kes lekitajad ise oma tegevusest avalikkust informeerivad. Viiimane asjaolu näitab muidugi kaudselt, et ega asjaosalised isegi ei pea sedalaadi tegevust kuigi korrektseks ning üritavad seetõttu oma asja varjatult ajada. Eks konkreetsete inimeste tegevus selles vallas ja selle õigsus vajavad selgitamist, kuid lisaks usaldamatusele õigussüsteemi vastu toodab meedia selliste teadetega ka mitut masti omavoli sotsiaalset võimendamist, mis ühelt poolt klapib hästi anarhilise individuaalse vabaduse käsitlusega, kuid teiselt poolt lõhub inimese ja ühiskonna vahelisi organiseeritud suhteid, mis omakorda on inimese mõistusliku ilmakäsitluse nurgakiviks. Eks õigusriigi raskuste puhul haarab nii mõnigi eetika järele, kuid õlekõrrest jääb päris sageli hädasolijaile väheks oma olukorras mingigi väärikuse säilitamiseks ning avanevadki uksed hundiseaduste toimiseks. Kui meedia suudaks, siis võiks ta tagasi pöörata enda loodud rahvalikel kohtuplatsidel kirelisest mädade tomatite loopimisest sotsiaalse sidususe loojaks ja kui mitte, siis mitte hakata realiseerima erinevaid fantaasiaid, mida kõike veel rahvalik kohtupidamine pakkuda suudaks, nt lugejate küsitlusi, kuidas oleks kohtul ja teistel õiguskaitsjatel õige ühes või teises situatsionis otsustada.