neljapäev, 6. september 2012

Inimese loomuseks on arvulisus, mida loovad kool ja majandus

Vanasti oli dialektikutel  tublisti isu ilmaelu kirjeldamisel  jännata nii kvantiteedi ja kvaliteediga eristamise kui nende omavaheliste seoste  (või nende puudumise) selgitamisega. Moodsal ajal üritatavad õpetatud pead järjest visamalt kvaliteet kvantideediks taandada. Küllap on selleks mitmeid põhjuseid – mõned tahavad maailma lihtsmaks teha, teised tahavad Pythagorase vanale projektile järjest uusi kinnitusi leida, kolmandad soovivad kvaliteeti sidestada seni juba õnnestunud kvantifitseeritud nähtustega, jne. Arvulisus on juba sedavõrd meie hingedesse pugenud, et paljude arvates ei olegi enam võimalik ilma selleta ilmaeluga kuidagi toime tulla. Küllap selle hirmus on omajagu tõtt, sest ega midagi sedavõrd universaalset arvulisuse asemele vist pakkuda ei olegi. Kuigi sellel võivad olla omad hädad, on rahvatarkuse kohaselt pool muna parem kui koor ning parem varblane peos kui vares katusel ja universaalne sidestus on vägagi oluline viis inimeste summaarse vaimse maailma laiendamiseks. Kindlasti on arvulisus mõistuse, ja seega inimeseks olemise, üks vahedamaid tööriistu ning samas ka viis vaimu vanemaid võimeid (tundeid ja tajusid) nii endal kui teistel  paremini oma kontrolli alla saada. Neil vanadel võimetel on sees tubli annus kvalitatiivset hinnangut ja kirjeldust ning neile arvulisuse rakendamine toobki meid tagasi kvaliteedi ja kvantiteedi vastasseisu juurde, kusjuures kvaliteedi allutamine kvantiteedile näikse olevat brutaalne ja lihtsustav ning suutmatus või soovitamatus seda teha loobumine inimeseks olemise imperatiivist. Sellest kimbatusest sünnivad juhtnöörid poole muna ja katusel oleva varese vaimus.

Ratsionaalse mõistmise süvendamiseks ja mõistuslikkuse võimu kindlustamiseks üritatakse üha enam institutsioone meelitada või allutada kasutama kvantitatiivset kirjeldamist. Majandus ja kool on kindlasti selles valdkonna tublid tegijad, sest esimeses on võim omistatud rahale ning teises hindavale numbristamisele ja suruvad omaks võtma arvude võimu. Mõlemad manöövrid suunavad tublisti inimeste käitumist ja on olulised instrumendid nii nende numbristamiseks kui ka ühiskonnastamiseks.