teisipäev, 30. aprill 2013

Kivirähk on lasknud Pearu ja Karini kokku üheskoos elu mõtet otsima

Põnev oli täna õhtul vaadata VAT Teatri poolt lavalaudadele toodud  Kiviräha valitud katkendeid Tammsaare erinevatest teostest. Katkendeid ühendavaks sõnaliseks ja vaatemänguliseks fantaasiaks oli Pearu ja Karini kohtumine ühes Tallinna kohvikus, mille aknast paistis Toompea ära.  Tammsaare tekstid on tõesti sedavõrd vägevad, et nendest eesmärgipäraselt noppeid tehes saab uusi lugusid, mis töötavad nii iseseisvatena kui pakuvad taustu ja tõlgendusi algsete tekstide mõistmiseks. Mida Kivirähk soovis oma valikutega näidata?
¤ Pearu ja Karin olid suured hingesugulased oma rahutus otsimises. Nende jaoks ei olnud õnn ja elu mõte mingi eesmärgi saavutamine, vaid mitmekesisus oma elu elamisel.
¤  Vargamäe ja pealinna sotsiaalsete maailmade suur väline erinevus. Seda erinevust lasti paista ühe vastastikku toimiva kultuurišokina, aga Pearul ja Karinil oli oma kultuuriruumides tegutsemiseks jäetud õige sarnane sotsiaalset vett kobrutama ajav roll. Pearu oli ehk moodne mees 19. sajandi taluperemeeste seas, kuid Karini 20. sajandi alguse arusaam naiseks olemisest oli talle raskesti mõistetav ning vist mitte kuigi vastuvõetav. Neid tegi omavahel lähedaseks pigem sarnane ego, mis nõudis pidevat ohtrat tähelepanu.
¤ Tammsaare on meisterlik psüühika kirjeldaja, mida on võimalik mõjujõudu kaotamata ka lavalaudadele sättida.

Etendus ei saanud täna õhtul kohe algusest küll tuure üles, kuid õige peatselt kõik toimis ning teatriime sündis.     

reede, 26. aprill 2013

"Looming" alustas 1923. aasta aprillis, "Eesti Arst" 1922. aasta jaanuaris

Tänane Postimees teatab esiküljel, et homme 90 aastat tagasi ilmus Eesti vanima järjepidevalt väljaantava ajakirja Looming 1. number. Looming ei ole siiski kogu aeg ilmunud iga kuu tagant, suure sõja ajal olevat neilgi paus mitu aastat olnud.

Ajakiri Eesti Arst alustas ilmumist 1922. aasta jaanuarist ja käib alates 1989. aastast jälle. Tõsi,  katkestus on Loomingu omast olnud märksa pikem (1945–1988), kuid suure osa sellest ajast täitis "Nõukogude Eesti Tervishoid", mis paljude arvates oli ikkagi Eesti Arsti ideede kandja.


esmaspäev, 15. aprill 2013

John Lucas ei tea eesti rahvatarkust "mida külvad, seda lõikad"

Üleeilses PMAKis oli lugeda briti mõttetarga John Lucase  kurtmist demokraatia majandusteoreetilise käsitluse ja praktika ülemäärase mõju üle ühiskonna juhtimisel. Selle käsitluse võtab tema arvates kokku arusaam, et poliitik äritseb häältega samamoodi kui naftaärimees naftafutuuridega. Eks selline arvamus lähtu ikka ühest ihalusest universaalsete vahetusviiside järele, mis resulteerub lõpuks nõusolekuks, et kellel on universaalset vahetusasja kõige rohkem, see on kõikidest asjades kõigist parem. Mõttetark ei paista sellest universalismist vaimustuses olema ning mu meelest õigusega, sest mitmekesiste asjade liigse lihtsustamise tulemus saab ikka vaid triviaalsus olla. Aga mida targad ja võimukad on külvanud, seda tuleb kõigil helpida.  

laupäev, 6. aprill 2013

Erialainimeste meditsiinimeediast

Kliinikumi Leht küsis mõni aeg tagasi 3 küsimust Eesti meditsiinimeedia olukorra kohta. Et ajaleht valis avaldamiseks vastustest vaid mõned kohad, siis olgu need vastused täies mahus nüüd LÜLIs esitatud.


Milline on Eesti meditsiinimeedia maastik ja kas sellega võib rahule jääda?
Eesti meditsiinimeedia on seis on õige ebaühtlane ning vähemasti tervishoiutöötajate omavahelise kommunikatsiooni osas on see oma mahult ning aktuaalsete teemade valikult kindlasti ebapiisav ja mitte kuigi süsteemne. Olen veendunud, et turuloogika rakendamine väikse rahva professionaalidele mõeldud meditsiinimeedia arendamisel süvendab veelgi ebaühtlust ja tasakaalustamatust väljaannete loomisel ja nende tegutsemisvõimaluste vahel.  Kui rääkida lähemalt arstide ja teiste tervishoiutöötajate erialasest meediast, siis selle arendamine vajab müügiedu asemel meie tervishoiu olulisemate institutsioonide eesmärgistatud tuge ja meie kõigi ühistegevust.  Eesti-suguse riigi puhul on kõik professionaalsed kogukonnad pisikesed ning see seab kõrgtasemel erialasele meedia toimimisele veel omad raskused ja piirangud.  Tänasel päeval ei ole kuigi realistlik asutada igale erialale või isegi nende rühmale oma kõrgekvaliteediline väljaanne, pigem tuleb heaks tulemuseks pidada seda, kui suudaksime hoida töös mõnda avarama ampluaaga väljaannet ning vajadusel selle mahtu ja ilmumise sagedust kasvatades.  Vaatamata meditsiini enda intensiivsele rahvusvahelistumisele ja sellest tuleneva operatiivse infovahetuse suurele tähtsusele, ei tohi me hetkekski unustada siinse meditsiinimeedia keskset rolli eesti meditsiinilise erialakeele ja selles väljendatud kirjasõna loomisel ja hoidmisel.  

Kuidas või kuhu suunas peaks Eesti meditsiinimeedia edasi arenema?
Moodsa meedia võimalused on interneti ja infotehnoloogia toel tohutult avardunud, mis loob sama sündmuse, seisukoha või tegevuse vahendamiseks  palju erinevaid võimalusi ja formaate. Teiste riikide meditsiinimeedia väljaannetega toimuv näitab selgesti, kuhu poole meiegi areng peaks liikuma. Pean silmas siin eeskätt seda, kuidas väljaannete veebiversioonides on interaktiivselt sidestatud traditsiooniline kirjasõna  audiovisuaalse meedia vahenditega ning kui lihtne on sealt leida mistahes probleemile vastust ning jälgida selle käsitlemist arengus. Eesti Arsti puhul näikse olemasoleval kujul päris olema keerukas realiseerida topeltmissiooni olla nii heatasemeline teadusväljaanne kui kogukonna  praktilisemaid eesmärke teeniv sisemine infokanal, sest valdkondade kommunikatsiooni standarditesse kipub sugenema üksteist välistavaid aspekte. Ei ole välistatud, et ühel hetkel tuleks kindlamalt valida see teine oma arengu põhieesmärgiks.  See ei tähenda sugugi seda, et avaldatu usaldusväärsus ja kvaliteet langeks, samuti peaks siis püüdma senisest märksa terviklikumalt vahendada Eesti meditsiinis toimuvat.
 
Millised on väljaande igapäevased probleemid?  
Ajakirja tegemisel on pideva rahulolu allikaks olnud ladus koostöö meie autorite ja toimetuse vahel. Samas on sarnaselt paljude teiste  samalaadsete väljaannetega Eesti Arsti jaoks üldisemaks probleemiks kaastööde nappus ning potentsiaalsete autorite vähene motiveeritus ajakirja kaudu oma vaateid ja seisukohti meedikute kogukonnale vahendada. Eks see näita, et Eesti meditsiiniprofessionaalide olemasolev valmidus oma erialal toimuvat ajakirja poolt pakutud formaatides reflekteerida on tagasihoidlik. Küllap on selle taga erinevaid põhjuseid, kuid ometi peegeldab see kokkuvõttes inimeste erialase tegevuse tegelikke prioriteete. Olen päris kindel selles, et Eesti meditsiin saab paremini mõistetud ja vahendatud siis, kui autorid loovad oma kaastööd peamisest sisemisest veendumusest või oma erialastest vajadustest, mitte üksnes toimetuse lunimise või ülemuse käsu peale. Sestap kutsun kõiki kolleege oma töid ja tegemisi Eesti Arsti kaudu vahendama, sest juba praegu saaks ajakiri mahukam olla, kui ta tegelikkuses on.