reede, 24. jaanuar 2014

Ühiskondlik mehhaanika XI: inimeste käitumine vedelkultuurides

Mõned päevad tagasi andis ERR siin-seal teada, et meid väisab poola päritolu maailma 1. suurusjärgu mõtleja Zygmunt Bauman ning diskuteerib ühel õhtul kirjanike ees Rein Rauaga selle ilma asjadest. ZBaumani kuulsate mõtete hulka kuulub arusaam sellest, et modernism ei ole meil sugugi veel läbi ning tänapäeval on see võtnud hoopis vedela vormi (liquid modernity). Kuulus külaline näikse ühiskonnas toimuva mõistmisel olema õige mehhaanikalembene, sest moodsas ühiskonnas toimuv on tema arvates sarnane vedeliku käitumisega ning Valner Valme intervjuu alguses kirjeldab ta praegu ühiskondade ebastabiilsust ja kiireid muutumisi kahe vastandliku ( korratust ja korda tekitava) jõu pideva vastasmõju ilminguna. Elu on ju veest pärit, ei ole siis ime, et ta sinna kasvõi mõtetes aeg-ajalt tagasi pürib. Juhtugu see sis kasvõi ainult mõtetes, kus metafoori (modernism) täpsustatakse veel teise metafooriga (vedel).

esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Ühiskondlik mehhaanika IX: meedium ja meedia

Füüsikaline ja sotsiaalne maailm on sarnased ka selles mõttes, et neid täitvad põhiollused mõjutavad suuresti nende asujate liikumise võimalikkust üldisemalt ning liikumise konkreetsemat suunda ja kiirust. Füüsikutele on juba päris hästi selge see, mis saab teatud algtingimuste korral juhtuma suuremate asjadega looduslikus ruumis, sotsioloogidel on samas ennustuskindlus olemas märksa väiksema valiku sotsiaalsete kehade ja olude käitumise ennustamiseks. Küllap on viimane tingitud sotsiaalsete kehade täiendavatest omadustest, mis ei ole sedavõrd ühemõttelised liikumise määratlejad kui keha mass või väline kuju. Märksa mõistatuslikum ja suurt fantaasiavõimet nõudev on loodusteadlastele kõige pisemate osakeste käitumine ning selle kirjeldamine. Sotsiaalse maailma mõistmisel näikse olukord olema pigem vastupidine, st suurte inimeste koosluste käitumist on üksisikutega võrreldes pikemas ajaperioodis märksa raskem ennustada.

Sotsiaalse ruumi oluliseks täitjaks on informatsioon keelemärkidesse kätketud sõnumite kujul. Nende märkide alusel näikse sotsiaalsed kehad omama vähemasti mõnedel juhtudel võimekust teha valikuid ühe või teise liikumise vahel, mis laseb neil korrata juba varem läbi tehtud reise või võtta ette hoopis uusi. Inimeste sotsiaalses ruumis paigutusid märgid algselt eeskätt helidena õhuvõnkumistesse, seejärel pikka aega kirjana paberile  ning tänapäeval järjest enam numbritena kuskile elektrisse. Loodusliku maailma päritolu õhuvõnkumised, paber ja elekter osutusid sobivateks sotsiaalse eetri ehk meediumina, kuid kollektiivse mõistuse edenenmisel ei ole üldsegi välistatud mõne uue tõhusa sotsiaalse keskkonna loomine. Meediumi sisustab meedia, millest üht osa on hakatud ajakirjanduseks kutsuma. Meedia on tänapäeval tähtis asi, paljude arvates lausa kõige suurema globaalse võimu omanik olemasolevas sotsiaalses maailmas, mis suudab sotsiaalseid üksusi liikuma panna ja liikumise omadusigi kujundada. Meedia on tema loojate nägu ning realiseerib enamuse sotsiaalsete üksuste arvates  konkreetsele ajale sobivat alalhoidlikkuse ja uudishimu tasakaalu. Küllap oli möödunud sajandi teine pool taas üks inimkonna uudishimu kõrgaeg, kus hävitati innukalt kivinenud arusaamu ja oldi valmis võimalusi andma kõiksugu uutele võimalustele, mis vaid inimestele pähe tuli ja üksikisiku vabadus toitis. Tänasel päeval ollakse tasakaaluga märksa ettevaatlikumasse aega jõudnud, kus tahetakse küll jätkuvalt pidevat uuenemist, kuid kõneviis selle kirjeldamisel on liigagi sageli oletav. Eks need oletused väljenda suurt kiusatust uudishimu järele, mida piirab omakorda teadmatus ja sellest tuleneb igipõline eksistentsiaalne hirm.    

reede, 3. jaanuar 2014

2013

See oli üks uute (või ka vanade) teede otsimise aasta nii suuremates sotsiaalsetes kooslustes kui ka näiteks mul endal. Riikides ja nende gruppides on järjest rohkem näha võimu ja ühiskonna juhtimise tsentraliseerimise püüdu ning üks ideoloogia (üksikinimese vabadus on püha) on asendumas teisega (ühiskonna ehk meie kõigi käekäik on püha). Ühiskondade ideoloogia/funktsionaalsuse vahekorrad kippusid ja kipuvad ilmsesti ka sel aastal liikuma pigem viimase kasuks.