laupäev, 12. november 2016

Juhtide vahetumine ja sotsiaalse mehhanika testimine

Eestist ilma asju vaadates paistab lõppev nädala muidugi väga erilisena, sest meil sai valitsus parlamendilt hundipassi, millega kaasnes ka reformipartei pika (Eesti iseseisvuse kontekstis ülipika) võimuperioodi lõpp ja Ameerikas valiti presidendiks mees, keda siinne meedia kuidagi sellele postile ei soovinud ning paljud poliitikud siin ja seal samuti. Mõnede jaoks olid mõlemad sündmused kõrge emotsionaalse laenguga, nii et  kulutati senise õnneliku ilma kohest lõppu või vastupidi ühe uue ajajärgu algust kohalikes tegemistes. Inerts ühiskondades on tublisti suurem kui emotsioonidel selle liikmete peades, nii et kindlasti ei võta ühiskonnad kuulda temperamentsete ja valjuhäälsete kurtmisi või vaimustust. Et varasemalt sel aastal on samuti lähemal ja kaugemal olulisi persoonimobiilsusi juhtunud, siis on käes taaskord sobiv hetk selle hindamiseks, milline on üksikisiku(te) roll ühiskonna mehhaanikas. See teema on ikka suurte ja mitte nii suurte mõtlejate tähelepanu pälvinud ja hinnangudki selles asjas on varieeruvad tähtsusetust kõrvalosast kuni juhtiva/määrava rollini. Eks saame lähiaegadel näha, mida ühiskondades hakkab uute tegijate ilmumisel juhtuma.    

neljapäev, 24. märts 2016

Metafooride aeg

Suure sõnavabaduse ajastul kogeme aegajalt paradoksaalselt seda, et otseütlemine ei ruuli, aga ülekantud tähenduste abil asjade seletamine inspireerib paljusid. Hiljutise PMi arvamusliidrite lõuna kõnepidajad valisid oma kõnede stiiliks metafooride kaudu meie endi kohta tõe kuulutamise – kollide ja koerte abiga seletati nii meie mitterahuldavat hingeseisundit kui ravivõtteid selle parandamiseks. Metafoorid võivad muidugi ilusad, vaimukad ja õpetlikud olla, kuid ühel hetkel nende võim ja vägi ammendub ning tõsised asjad tuleb ikka võimalikult otsesõnu käsile võtta.   

reede, 11. märts 2016

Apokalüptilised meeleolud meedias

Meie meedia (vt üksnes viimaste päevade näidetest Edward Lucase juttu Vooremaas või üht Postimehe päevaintervjuud ja selle kommentaariumi) on taas kiindunud suuri lõppe kuulutavatesse kirjatöödesse. Kui mõni aeg tagasi oldi mures nafta lõppemise või globaalse üleujutuse pärast, siis nüüd muretsetakse Euroopa ja Lääne ühiskondliku korralduse saatuse pärast. Eks küsimus ole ikka sotsiaalsete süsteemide kohanemisvõimes ning nüüd ongi päris sobiv aeg seda testida ja edendada, avaldatagu neid lugusid kas tõelise ärevuse väljendusena või siis pseudohalamisega tähelepanu tõmbamiseks. 

pühapäev, 3. jaanuar 2016

2015

See oli üks muudatuste ja muutmiste aasta. Nii mõnelgi asendusid ühed sisseharjunud tegutsemise viisid teistsugustega, mille tegelikkuseks saamisest ei olnud asjaosalistel enestelgi veel veel aasta alguses suuremat aimu. Minu lähikonnas toimunud muudatustega olid asjaosalised vägagi rahul, samas meie avaramas sotsiaalses ruumis toimus asju, mis tekitasid inimestes inimestes rahutust ja ebakindlust. Justkui midagi suuremastaabilist oleks teoksil, mille tegelikku toimumist, tähendust ja ulatust me veel ei hooma, aga võimaluste eelaimdust oleks justui tunda, olgu siis kasvõi viienda, kuuenda või seitsmenda meelega.